Vabapostitus 5.

-
Image
Priraatlus IT ajaloos jäi mulle silma tarkvara piraatluse teema, mis oli eriti suur probleem 1980.–2000. aastatel. See ei olnud lihtsalt "inimesed ei taha maksta", vaid pigem midagi, mis mõjutas otseselt seda, kuidas tarkvara üldse luuakse ja levitatakse. Kui ma selle peale mõtlen, siis alguses oli tarkvara jagamine üsna tavaline asi. Arvutikasutajad vahetasid programme diskettide kaudu ja paljud ei näinud selles midagi valesti. Aga mida populaarsemaks arvutid muutusid, seda suuremaks probleemiks see kasvas. Firmad kaotasid raha ja hakkasid otsima viise, kuidas oma tarkvara kaitsta. Mind pani selle juures mõtlema see, kuidas see probleem sundis kogu tööstust muutuma. Näiteks Microsoft hakkas aktiivselt arendama litsentseerimissüsteeme ja koopiakaitseid. Samal ajal tekkisid ka täiesti uued ärimudelid, näiteks tellimuspõhine tarkvara, kus sa ei osta programmi igaveseks, vaid maksad selle kasutamise eest. Veel huvitavam on see, et piraatlus mõjutas ka kasutajate käitumist. Pal...
Post a Comment

Nädal 10.

-

The Death of Copyright 


Kui lugesin Eben Mogleni 1999. aasta artiklit "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright", jäi mulle silma, kui julgelt ta ennustas autoriõiguse tähtsuse vähenemist digitaalses maailmas. Tema peamine idee oli, et internet ja vaba tarkvara liikumine muudavad info kopeerimise nii lihtsaks ja loomulikuks, et traditsiooniline autoriõigus kaotab oma mõju. Tollases kontekstis tundus see üsna radikaalne, aga samas loogiline tehnoloogia areng tõesti murdis vanu piire.

                                                       Pilt 1


Tagantjärele vaadates võib öelda, et Mogleni hinnangud ei ole täielikult täppi läinud. Autoriõigus ei ole kuhugi kadunud, vaid pigem kohanenud. Tänapäeval on see isegi tugevamalt reguleeritud kui varem, eriti seoses digitaalsete platvormidega nagu YouTube, Spotify ja teised voogedastusteenused. Samas on tema mõte info vabast liikumisest osaliselt realiseerunud, avatud lähtekood, tasuta tarkvara ja jagamiskultuur on muutunud igapäevaseks osaks IT-maailmast. Kõige paikapidavam Mogleni väide on minu arvates see, et digitaalne keskkond muudab kopeerimise praktiliselt piiramatuks ja seda ei saa täielikult kontrollida. See on tänapäeval selgelt näha, näiteks failide jagamine, open-source projektid ja isegi tehisintellekti treenimine põhinevad suurel hulgal vabalt liikuvatel andmetel. Autoriõigus küll eksisteerib, kuid selle jõustamine on keerulisem kui kunagi varem.

                                                 Pilt 2


Kõige ekslikumaks pean aga tema ideed, et autoriõigus "sureb välja". Tegelikkuses on toimunud vastupidine, suured tehnoloogiaettevõtted ja meediatööstus on leidnud uusi viise, kuidas autoriõigust rakendada ja monetiseerida. Selle asemel, et kaduda, on autoriõigus liikunud lihtsalt uude vormi, kus seda kontrollitakse platvormide ja teenuste kaudu.

Kokkuvõttes võib öelda, et Mogleni visioon oli osaliselt õige, kuid liiga äärmuslik. Ta tabas hästi tehnoloogia mõju info levikule, kuid alahindas majanduslikke ja õiguslikke mehhanisme, mis hoiavad autoriõigust endiselt elus.



Viited:

  • https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594
  • Pilt 1. (https://en.wikisource.org/wiki/Author:Eben_Moglen)
  • Pilt 2. (https://me.pcmag.com/en/streaming-music-services/12168/spotify)

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Vabapostitus 1.

-
Image
2016. aasta suve lõpp ja ootamatu Windowsi probleem Paljud inimesed, kes kasutasid kahesüsteemseid arvuteid, näiteks Windowsi ja Linuxiga kõrvuti, avastasid pärast uuendust midagi väga ebameeldivat. Teine operatsioonisüsteem oli kadunud. Kettajaotised kustutatud, failid läinud ja ilma hoiatuse ja küsimuseta. See ei olnud enam lihtsalt tüütu tarkvaraviga. See tundus isiklik. Arvuti on paljudele töövahend, mälupank ja igapäevane kaaslane. Kui süsteem otsustab vaikides teise poole kettast üle kirjutada, siis kaob usaldus väga kiiresti. Internet täitus pahameele ja segadusega. Tehnoloogiakogukondades arutati juhtunut tuliselt. Eriti elav arutelu toimus saidil Slashdot , kus kasutajad jagasid oma lugusid ja püüdsid mõista, kuidas selline asi üldse võimalik oli. Paljud tõdesid, et automaatsed uuendused on mugavad ainult seni, kuni need midagi ära ei lõhu. Siin kerkib esile laiem küsimus. Kui palju kontrolli peaks kasutajal olema omaenda arvuti üle. Windows 10 tõi endaga kaasa uue filosoofia,...
Read more

Nädal 2.

-
Image
 Elus ja surnud tehisloodus Enne kui 1991. aastal sai laiemalt kättesaadavaks veeb, eksisteeris internet juba täiesti toimiva tehnilise keskkonnana. See ei olnud graafiline ega kasutajasõbralik, vaid tekstipõhine, käsureapõhine ja suunatud eelkõige teadlastele ning ülikoolidele. 1. Telnet - ikka elus Telnet loodi 1969. aastal ja see võimaldas kasutajal logida üle võrgu teise arvutisse sisse. Sisuliselt tähendas see, et istusid ühe masina taga, aga töötasid justkui teises. Kõik toimus tekstirežiimis: käsud, vastused, veateated. Telnet oli interneti varajases ajaloos keskne tööriist. Sellega hallati servereid, kasutati ülikoolide suurarvuteid ja testiti võrguühendusi. Tänapäeval on Telnet suuresti asendatud turvalisema SSH-protokolliga, sest Telnet ei krüpteeri liiklust. Ometi pole see täielikult kadunud. Seda kasutatakse endiselt teatud seadmete seadistamisel, võrguteenuste testimisel ja õppekeskkondades.                      ...
Read more

Nädal 1.

-
Image
 Põnevad IT-lahendusd 1.  Lahendus, mis on tõeliselt revolutsiooniline. Tänapäeval on AI-põhised automatiseerimislahendused jõudnud küll igale poole, need ei ole lihtsalt “uus vidin”, vaid päriselt teevad rutiinse ja üksluise töö ära. Tänu AI-automatiseerimisele saavad ettevõtted protsesse kiirendada, teha efektiivsemaks, vead maha lõigata, kas siis tootmises, klienditeeninduses või ärianalüüsis. Ajaloolised muutused, mida just nüüd näen, võivad meenutavad mulle, kui erinev tegelikult töömaailm võis välja näha võrreldes kümne aasta taguse ajaga.                                             Pilt 1 2. Lahendus, mis oli ilmselgelt ajast ees. 2013. aastal tuli välja PlayStation TV , mille lõi Sony . Tegemist oli väikese seadmega, millega sai mängida PS Vita mänge suurel ekraanil. Kõige huvitavam funktsioon oli seotud 3D-teleritega. Kahe mängijaga sai mängida nii, et k...
Read more