Nädal 15.

Image
Eetiline või ebaeetiline Kui mõelda sellele, kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, siis mulle tundub, et pigem ei saa. Tehnoloogia ise on tavaliselt neutraalne, selle eetilisus sõltub sellest, kuidas ja milleks seda kasutatakse. Sama tööriist võib ühes olukorras olla kasulik ja teises kahjulik. Heaks näiteks on tehisintellekt. Seda saab kasutada meditsiinis haiguste varajaseks avastamiseks või tööprotsesside automatiseerimiseks, mis teeb elu lihtsamaks ja efektiivsemaks. Samas võib sama tehnoloogiat kasutada ka inimeste jälgimiseks, valeinfo levitamiseks või otsuste tegemiseks viisil, mis ei ole läbipaistev ega õiglane. See näitab, et tehnoloogia väärtus ei tulene mitte sellest, mis see on, vaid sellest, kuidas inimesed seda rakendavad.                                                               ...

Nädal 10.

The Death of Copyright 


Kui lugesin Eben Mogleni 1999. aasta artiklit "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright", jäi mulle silma, kui julgelt ta ennustas autoriõiguse tähtsuse vähenemist digitaalses maailmas. Tema peamine idee oli, et internet ja vaba tarkvara liikumine muudavad info kopeerimise nii lihtsaks ja loomulikuks, et traditsiooniline autoriõigus kaotab oma mõju. Tollases kontekstis tundus see üsna radikaalne, aga samas loogiline tehnoloogia areng tõesti murdis vanu piire.

                                                       Pilt 1


Tagantjärele vaadates võib öelda, et Mogleni hinnangud ei ole täielikult täppi läinud. Autoriõigus ei ole kuhugi kadunud, vaid pigem kohanenud. Tänapäeval on see isegi tugevamalt reguleeritud kui varem, eriti seoses digitaalsete platvormidega nagu YouTube, Spotify ja teised voogedastusteenused. Samas on tema mõte info vabast liikumisest osaliselt realiseerunud, avatud lähtekood, tasuta tarkvara ja jagamiskultuur on muutunud igapäevaseks osaks IT-maailmast. Kõige paikapidavam Mogleni väide on minu arvates see, et digitaalne keskkond muudab kopeerimise praktiliselt piiramatuks ja seda ei saa täielikult kontrollida. See on tänapäeval selgelt näha, näiteks failide jagamine, open-source projektid ja isegi tehisintellekti treenimine põhinevad suurel hulgal vabalt liikuvatel andmetel. Autoriõigus küll eksisteerib, kuid selle jõustamine on keerulisem kui kunagi varem.

                                                 Pilt 2


Kõige ekslikumaks pean aga tema ideed, et autoriõigus "sureb välja". Tegelikkuses on toimunud vastupidine, suured tehnoloogiaettevõtted ja meediatööstus on leidnud uusi viise, kuidas autoriõigust rakendada ja monetiseerida. Selle asemel, et kaduda, on autoriõigus liikunud lihtsalt uude vormi, kus seda kontrollitakse platvormide ja teenuste kaudu.

Kokkuvõttes võib öelda, et Mogleni visioon oli osaliselt õige, kuid liiga äärmuslik. Ta tabas hästi tehnoloogia mõju info levikule, kuid alahindas majanduslikke ja õiguslikke mehhanisme, mis hoiavad autoriõigust endiselt elus.



Viited:

  • https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594
  • Pilt 1. (https://en.wikisource.org/wiki/Author:Eben_Moglen)
  • Pilt 2. (https://me.pcmag.com/en/streaming-music-services/12168/spotify)

Comments

Popular posts from this blog

Vabapostitus 1.

Nädal 2.

Nädal 1.