mtoodo_IAAB22

The Phoenix Project   Raamat "The Pheonix Project "  jättis mulle väga hea mulje just sellepärast, et see erineb tavalisest tehnilisest IT-raamatust. Selle asemel, et keskenduda ainult käskudele, serveritele või tehnoloogiale, näitab see IT-maailma läbi päris tööelu probleemide. Kuna õpin süsteemiadministraatoriks, tundus raamatu teema mulle eriti huvitav ja paljud olukorrad olid kergesti ette kujutatavad. Raamatu autorid Gene Kim, Kevin Behr ja George Spafford on loonud loo ettevõttest, kus IT-osakond on pideva surve all. Peategelane Bill Palmer saab ootamatult vastutuse suure projekti eest nimega "Phoenix Project", mis on ettevõtte jaoks kriitilise tähtsusega. Probleeme on aga igal pool: süsteemid kukuvad kokku, tähtajad hilinevad, töötajad on ülekoormatud ja erinevad osakonnad ei tee omavahel koostööd. Raamatu jooksul hakkab Bill samm-sammult aru saama, et probleem ei ole ainult tehnoloogias, vaid kogu töökorralduses. Mulle meeldis kõige rohkem see, kui realistli...

Positiivne ja Negatiivne Kui mõelda veebikasutatavuse peale, siis mulle jäi silma, kui palju mõjutavad väiksed detailid seda, kas mingi leht tundub "lihtne" või hoopis frustreeriv. Jakob Nielseni kasutatavuse põhimõtete järgi saab seda päris hästi hinnata, näiteks õpitavus, tõhusus ja vigade vältimine. Positiivse näitena võib tuua Google Search veebiliidese. See on väga minimalistlik ja keskendub ühele põhifunktsioonile: otsimisele. Esimest korda kasutades on kohe selge, mida ja mis tähendab ning õpitavus on väga kerge. Samuti on süsteem kiire ja annab kohest tagasisidet, mis suurendab tõhusust. Vigade tegemise võimalus on viidud miinimumini, sest kasutaja sisuliselt ainult sisestab teksti ja saab tulemused. See on hea näide sellest, kuidas lihtsus ja selge eesmärk parandavad kasutajakogemust.                                               Pilt 1. Negatiivse näitena või...

Priraatlus IT ajaloos jäi mulle silma tarkvara piraatluse teema, mis oli eriti suur probleem 1980.–2000. aastatel. See ei olnud lihtsalt "inimesed ei taha maksta", vaid pigem midagi, mis mõjutas otseselt seda, kuidas tarkvara üldse luuakse ja levitatakse. Kui ma selle peale mõtlen, siis alguses oli tarkvara jagamine üsna tavaline asi. Arvutikasutajad vahetasid programme diskettide kaudu ja paljud ei näinud selles midagi valesti. Aga mida populaarsemaks arvutid muutusid, seda suuremaks probleemiks see kasvas. Firmad kaotasid raha ja hakkasid otsima viise, kuidas oma tarkvara kaitsta. Mind pani selle juures mõtlema see, kuidas see probleem sundis kogu tööstust muutuma. Näiteks Microsoft hakkas aktiivselt arendama litsentseerimissüsteeme ja koopiakaitseid. Samal ajal tekkisid ka täiesti uued ärimudelid, näiteks tellimuspõhine tarkvara, kus sa ei osta programmi igaveseks, vaid maksad selle kasutamise eest. Veel huvitavam on see, et piraatlus mõjutas ka kasutajate käitumist. Pal...

Ubuntu Kui vaadata tarkvaraarenduse ja ärimudelite arengut, siis üks huvitav näide on Ubuntu . Tegemist on vaba ja avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemiga, mille arendust juhib Canonical . See projekt näitab hästi, kuidas on võimalik ühendada kogukonnapõhine arendus ja toimiv ärimudel. Ubuntu arendusmudel põhineb suuresti avatud lähtekoodil. See tähendab, et igaüks võib koodi vaadata, muuta ja täiendada. Praktikas toimub arendus koostöös üle maailma, arendajad panustavad vabatahtlikult või organisatsioonide kaudu. Selline lähenemine võimaldab kiiret innovatsiooni ja vigade parandamist, kuna paljud inimesed panustavad sama eesmärgi nimel. Samas nõuab see tugevat koordineerimist ja selget juhtimist, et projekt ei muutuks kaootiliseks.                                                         Pilt 1 Ärimudel on siin eriti huvitav. Kuna Ubuntu ise on...

Right to Repair Viimasel ajal on mulle silma jäänud üks huvitav ja natuke alahinnatud teema tehnoloogiamaailmas, see, kuidas seadmete parandamine on muutunud suureks vaidluskohaks. Varem ei mõelnud ma eriti selle peale, et kui telefon või sülearvuti katki läheb, siis miks seda alati nii keeruline või kallis parandada on. Aga mida rohkem ma teemasse süvenesin, seda rohkem hakkas see tunduma päris suure probleemina. Selle keskmes on nn Right to Repair ehk "õigus parandada". Idee on lihtne: kui ma ostan seadme, siis peaks mul olema õigus seda ise parandada või lasta seda teha ilma piiranguteta. Reaalsuses aga piiravad paljud tootjad seda, varuosad ei ole kergesti kättesaadavad, seadmed on disainitud raskesti avatavaks ja tarkvara võib isegi blokeerida mitteoriginaalseid parandusi. Mind pani see mõtlema just sellest vaatenurgast, kui palju see mõjutab tarbimist. Kui seadmeid on raske parandada, siis inimesed lihtsalt ostavad uue. See omakorda tekitab rohkem elektroonikajäätmeid...

The Death of Copyright  Kui lugesin Eben Mogleni 1999. aasta artiklit "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright " , jäi mulle silma, kui julgelt ta ennustas autoriõiguse tähtsuse vähenemist digitaalses maailmas. Tema peamine idee oli, et internet ja vaba tarkvara liikumine muudavad info kopeerimise nii lihtsaks ja loomulikuks, et traditsiooniline autoriõigus kaotab oma mõju. Tollases kontekstis tundus see üsna radikaalne, aga samas loogiline tehnoloogia areng tõesti murdis vanu piire.                                                        Pilt 1 Tagantjärele vaadates võib öelda, et Mogleni hinnangud ei ole täielikult täppi läinud. Autoriõigus ei ole kuhugi kadunud, vaid pigem kohanenud. Tänapäeval on see isegi tugevamalt reguleeritud kui varem, eriti seoses digitaalsete platvormidega nagu YouTube, Spotify ja teised vooged...

 Tarkvara keerulisus Rääkides IT-st jäi mulle eriti silma üks korduv probleem, tarkvara muutub ajas pidevalt keerulisemaks. Alguses tundus see loogiline: rohkem võimalusi, rohkem funktsioone. Aga mida rohkem ma sellesse süvenesin, seda rohkem hakkasin märkama, et see ei ole ainult areng, vaid ka probleem.  Selle nähtuse kohta kasutatakse isegi terminit Lehmani seadused . Need kirjeldavad, kuidas tarkvara peab pidevalt muutuma, et püsida kasulikuna, aga iga muudatus teeb süsteemi samal ajal keerulisemaks. See tähendab, et isegi kui eesmärk on parandada midagi, lisatakse sageli juurde uus kiht keerukust.                                             Pilt 1 Ajalooliselt on see hästi nähtav näiteks operatsioonisüsteemide arengus. Varajased süsteemid olid lihtsad ja täitsid kindlat eesmärki. Tänapäeval on need tohutult keerukad, sest nad peavad toetama miljoneid erinevaid kas...

IT-juhid Kui ma mõtlen IT juhtimise peale, siis saan aina rohkem aru, et see ei ole lihtsalt "arvutite juhtimine", vaid pigem inimeste ja riskide tasakaalustamine. Näiteks Satya Nadella ja Elon Musk näitavad mulle väga hästi, kui erinevalt saab üks juht tegutseda ja mõlemad võivad olla edukad. Kui ma vaatan Nadellat, siis mulle tundub, et ta on eelkõige suhtleja ja treener. Tema puhul paistab silma empaatia ja keskendumine inimestele. Ta usub, et hea töökultuur ja koostöö viivad paremate tulemusteni ning et vigadest õppimine on normaalne osa arengust. Selline lähenemine tundub mulle loogiline, sest inimesed ongi lõpuks kõige olulisem osa igas IT-süsteemis.                                                             Pilt 1 Teisest küljest on Elon Musk minu jaoks pigem klassikaline "juht" või isegi arengumootor. Ta on väga visioonipõhine ...

Ootamatu üllatus Üks silmapaistvamaid probleeme IT ajaloos oli nn Y2K ehk aastatuhande vahetuse probleem. See puudutas seda, kuidas vanemad arvutisüsteemid salvestasid kuupäevi, sageli ainult kahe viimase numbriga (nt "99" tähendas 1999). Kui aasta pidi muutuma 2000-ks, tekkis oht, et süsteemid tõlgendavad seda kui 1900, mis oleks võinud põhjustada vigu pankades, lennunduses ja muudes kriitilistes süsteemides.                                             Pilt 1 Probleemi juur peitus varasemates tehnilistes piirangutes. Arvutite mälu oli kallis ja piiratud, mistõttu püüti andmeid võimalikult kokku hoida. Kahe numbri kasutamine aasta tähistamiseks tundus tol ajal mõistlik lahendus. Pikas perspektiivis aga ei arvestatud, et need süsteemid jäävad kasutusse aastakümneteks. Y2K probleemi lahendamine nõudis ülemaailmset koostööd. Ettevõtted ja valitsused investeerisid miljardeid dollar...

 Diplom vs tunnistus IT-valdkonnas ei määra haridustee väärtust ainult diplom ise, vaid see, kuidas see vastab konkreetse töö rollile ja tööandja ootustele. Klassikaline kõrgkoolidiplom, rakendus- või kutsekõrgharidus ning erialased sertifikaadid täidavad kõik erinevaid eesmärke ning neid hinnatakse tööturul vastavalt nende sisule ja praktilisele väärtusele. Klassikaline ülikooliharidus keskendub tugevale teoreetilisele alusele. Õpitakse algoritme, matemaatikat ja süsteemset probleemilahendust, mis on oluline keerukamate tarkvaralahenduste loomisel või teadus- ja arendustöös. Selline taust on eriti kasulik rollides, kus on vaja sügavat analüüsi ja pikaajalist süsteemset mõtlemist. Samas võib selle tee miinuseks olla aeglasem kohanemine konkreetsete tööriistade ja tehnoloogiatega, mida ettevõtted igapäevaselt kasutavad.                                             Pilt 1 Rake...