mtoodo_IAAB22

Turvariskid Üks tänapäeva silmapaistvamaid IT-turvariske on lunavararünnakud ( ransomware ), kus ründaja krüpteerib organisatsiooni andmed ja nõuab nende taastamise eest raha. Kuigi esmapilgul tundub see puhtalt tehniline probleem, näitab see tegelikult hästi, kui oluline on terviklik lähenemine turvalisusele. Mitnicki valem jagab turvalisuse kolmeks komponendiks: tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Tehnoloogia tasandil on oluline hoida süsteemid ajakohased, kasutada turvatarkvara ning teha regulaarselt varukoopiaid. Paljud lunavararünnakud kasutavad ära just uuendamata süsteemide nõrkusi, mida oleks saanud lihtsate meetmetega vältida. Samas ei saa alahinnata inimfaktorit. Väga sageli algab rünnak lihtsast eksimusest, näiteks pahatahtliku e-kirja lingile klikkimisest. Seetõttu on töötajate koolitamine kriitilise tähtsusega, kus inimesed peavad oskama ohte märgata ja õigesti reageerida. Isegi parim tehnoloogia ei suuda kõiki riske maandada, kui kasutajad ei ole teadlikud.    ...

Tugilahendused Kui mõelda IT-tugilahenduste rollile Eestis, siis tundub mulle, et neid ei saa vaadata ainult ühe nurga alt. Küsimus ei ole lihtsalt tehnoloogias, vaid ka selles, kuidas see tehnoloogia inimesteni jõuab ja millist rolli see nende igapäevaelus mängib. IT-tugilahendused, olgu need ekraanilugerid, eriklahvistikud või nutikad abivahendid, on korraga nii tehnilised kui ka sotsiaalsed lahendused. Üks keskne dilemma ongi see, kas käsitleda neid kui tavalist IT-arendust või kui erivajadustega inimeste abivahendeid. Tehnoloogilisest vaatepunktist on tegemist tarkvara ja riistvaraga, mida saab arendada, testida ja turule tuua nagu iga teist IT-lahendust. Samas on nende mõju otseselt seotud inimeste toimetulekuga, mis viib teema sotsiaalvaldkonda. Seetõttu tundub loogiline, et vastutus ei peaks olema ainult ühel ministeeriumil, see eeldab koostööd näiteks majandus-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna vahel. Korralduslikult oleks oluline, et selliste lahenduste arendus ei jääks juhuslik...

The Phoenix Project   Raamat "The Pheonix Project "  jättis mulle väga hea mulje just sellepärast, et see erineb tavalisest tehnilisest IT-raamatust. Selle asemel, et keskenduda ainult käskudele, serveritele või tehnoloogiale, näitab see IT-maailma läbi päris tööelu probleemide. Kuna õpin süsteemiadministraatoriks, tundus raamatu teema mulle eriti huvitav ja paljud olukorrad olid kergesti ette kujutatavad. Raamatu autorid Gene Kim, Kevin Behr ja George Spafford on loonud loo ettevõttest, kus IT-osakond on pideva surve all. Peategelane Bill Palmer saab ootamatult vastutuse suure projekti eest nimega "Phoenix Project", mis on ettevõtte jaoks kriitilise tähtsusega. Probleeme on aga igal pool: süsteemid kukuvad kokku, tähtajad hilinevad, töötajad on ülekoormatud ja erinevad osakonnad ei tee omavahel koostööd. Raamatu jooksul hakkab Bill samm-sammult aru saama, et probleem ei ole ainult tehnoloogias, vaid kogu töökorralduses. Mulle meeldis kõige rohkem see, kui realistli...

Positiivne ja Negatiivne Kui mõelda veebikasutatavuse peale, siis mulle jäi silma, kui palju mõjutavad väiksed detailid seda, kas mingi leht tundub "lihtne" või hoopis frustreeriv. Jakob Nielseni kasutatavuse põhimõtete järgi saab seda päris hästi hinnata, näiteks õpitavus, tõhusus ja vigade vältimine. Positiivse näitena võib tuua Google Search veebiliidese. See on väga minimalistlik ja keskendub ühele põhifunktsioonile: otsimisele. Esimest korda kasutades on kohe selge, mida ja mis tähendab ning õpitavus on väga kerge. Samuti on süsteem kiire ja annab kohest tagasisidet, mis suurendab tõhusust. Vigade tegemise võimalus on viidud miinimumini, sest kasutaja sisuliselt ainult sisestab teksti ja saab tulemused. See on hea näide sellest, kuidas lihtsus ja selge eesmärk parandavad kasutajakogemust.                                               Pilt 1. Negatiivse näitena või...

Priraatlus IT ajaloos jäi mulle silma tarkvara piraatluse teema, mis oli eriti suur probleem 1980.–2000. aastatel. See ei olnud lihtsalt "inimesed ei taha maksta", vaid pigem midagi, mis mõjutas otseselt seda, kuidas tarkvara üldse luuakse ja levitatakse. Kui ma selle peale mõtlen, siis alguses oli tarkvara jagamine üsna tavaline asi. Arvutikasutajad vahetasid programme diskettide kaudu ja paljud ei näinud selles midagi valesti. Aga mida populaarsemaks arvutid muutusid, seda suuremaks probleemiks see kasvas. Firmad kaotasid raha ja hakkasid otsima viise, kuidas oma tarkvara kaitsta. Mind pani selle juures mõtlema see, kuidas see probleem sundis kogu tööstust muutuma. Näiteks Microsoft hakkas aktiivselt arendama litsentseerimissüsteeme ja koopiakaitseid. Samal ajal tekkisid ka täiesti uued ärimudelid, näiteks tellimuspõhine tarkvara, kus sa ei osta programmi igaveseks, vaid maksad selle kasutamise eest. Veel huvitavam on see, et piraatlus mõjutas ka kasutajate käitumist. Pal...

Ubuntu Kui vaadata tarkvaraarenduse ja ärimudelite arengut, siis üks huvitav näide on Ubuntu . Tegemist on vaba ja avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemiga, mille arendust juhib Canonical . See projekt näitab hästi, kuidas on võimalik ühendada kogukonnapõhine arendus ja toimiv ärimudel. Ubuntu arendusmudel põhineb suuresti avatud lähtekoodil. See tähendab, et igaüks võib koodi vaadata, muuta ja täiendada. Praktikas toimub arendus koostöös üle maailma, arendajad panustavad vabatahtlikult või organisatsioonide kaudu. Selline lähenemine võimaldab kiiret innovatsiooni ja vigade parandamist, kuna paljud inimesed panustavad sama eesmärgi nimel. Samas nõuab see tugevat koordineerimist ja selget juhtimist, et projekt ei muutuks kaootiliseks.                                                         Pilt 1 Ärimudel on siin eriti huvitav. Kuna Ubuntu ise on...