Nädal 15.

Image
Eetiline või ebaeetiline Kui mõelda sellele, kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, siis mulle tundub, et pigem ei saa. Tehnoloogia ise on tavaliselt neutraalne, selle eetilisus sõltub sellest, kuidas ja milleks seda kasutatakse. Sama tööriist võib ühes olukorras olla kasulik ja teises kahjulik. Heaks näiteks on tehisintellekt. Seda saab kasutada meditsiinis haiguste varajaseks avastamiseks või tööprotsesside automatiseerimiseks, mis teeb elu lihtsamaks ja efektiivsemaks. Samas võib sama tehnoloogiat kasutada ka inimeste jälgimiseks, valeinfo levitamiseks või otsuste tegemiseks viisil, mis ei ole läbipaistev ega õiglane. See näitab, et tehnoloogia väärtus ei tulene mitte sellest, mis see on, vaid sellest, kuidas inimesed seda rakendavad.                                                               ...

Nädal 2.

 Elus ja surnud tehisloodus


Enne kui 1991. aastal sai laiemalt kättesaadavaks veeb, eksisteeris internet juba täiesti toimiva tehnilise keskkonnana. See ei olnud graafiline ega kasutajasõbralik, vaid tekstipõhine, käsureapõhine ja suunatud eelkõige teadlastele ning ülikoolidele.

1. Telnet - ikka elus

Telnet loodi 1969. aastal ja see võimaldas kasutajal logida üle võrgu teise arvutisse sisse. Sisuliselt tähendas see, et istusid ühe masina taga, aga töötasid justkui teises. Kõik toimus tekstirežiimis: käsud, vastused, veateated. Telnet oli interneti varajases ajaloos keskne tööriist. Sellega hallati servereid, kasutati ülikoolide suurarvuteid ja testiti võrguühendusi.

Tänapäeval on Telnet suuresti asendatud turvalisema SSH-protokolliga, sest Telnet ei krüpteeri liiklust. Ometi pole see täielikult kadunud. Seda kasutatakse endiselt teatud seadmete seadistamisel, võrguteenuste testimisel ja õppekeskkondades.

                                            Pilt 1

2. Finger - peaaegu olematu

Finger loodi 1977. aastal eesmärgiga näha, kes on võrgus sisse logitud ja mida nad teevad. Sisestades käsu "finger kasutajanimi@server", sai teada, kas inimene on parasjagu aktiivne, millal ta viimati sisse logis ja mõnikord isegi lisainfot tema kohta. Tollases väikeses ja usalduslikus akadeemilises võrgus oli see kasulik. See aitas leida kolleegi, kontrollida kättesaadavust ja lihtsustada suhtlust.

Probleem tekkis siis, kui internet hakkas kasvama. Avatus muutus turvariskiks. Finger võimaldas pahatahtlikel kasutajatel koguda infot süsteemide ja kasutajate kohta. 1990ndatel leiti selle kaudu ka turvaauke, mis viisid reaalse kuritarvitamiseni. Tulemuseks oli see, et Finger eemaldati enamikest süsteemidest või keelati turvakaalutlustel täielikult. Tänapäeval ei ole see praktiliselt kasutuses. Kuigi meil on nüüd "online" märgid sotsiaalmeedias ja vestlusrakendustes, on need suletud platvormide sees ja tugevalt kontrollitud.

                                            Pilt 2



Viited: 

  • https://www.keystrike.com/blog/are-you-still-using-telnet-cyberattackers-are
  • https://grokipedia.com/page/Finger_(protocol)
  • Pilt 1. (https://phoenixnap.com/glossary/what-is-telnet)
  • Pilt 2. (https://www.tutorialspoint.com/unix_commands/finger.htm?utm_source=chatgpt.com)

Comments

Popular posts from this blog

Vabapostitus 1.

Nädal 1.