Vabapostitus 5.

-
Image
Priraatlus IT ajaloos jäi mulle silma tarkvara piraatluse teema, mis oli eriti suur probleem 1980.–2000. aastatel. See ei olnud lihtsalt "inimesed ei taha maksta", vaid pigem midagi, mis mõjutas otseselt seda, kuidas tarkvara üldse luuakse ja levitatakse. Kui ma selle peale mõtlen, siis alguses oli tarkvara jagamine üsna tavaline asi. Arvutikasutajad vahetasid programme diskettide kaudu ja paljud ei näinud selles midagi valesti. Aga mida populaarsemaks arvutid muutusid, seda suuremaks probleemiks see kasvas. Firmad kaotasid raha ja hakkasid otsima viise, kuidas oma tarkvara kaitsta. Mind pani selle juures mõtlema see, kuidas see probleem sundis kogu tööstust muutuma. Näiteks Microsoft hakkas aktiivselt arendama litsentseerimissüsteeme ja koopiakaitseid. Samal ajal tekkisid ka täiesti uued ärimudelid, näiteks tellimuspõhine tarkvara, kus sa ei osta programmi igaveseks, vaid maksad selle kasutamise eest. Veel huvitavam on see, et piraatlus mõjutas ka kasutajate käitumist. Pal...
Post a Comment

Nädal 11.

-

Ubuntu


Kui vaadata tarkvaraarenduse ja ärimudelite arengut, siis üks huvitav näide on Ubuntu. Tegemist on vaba ja avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemiga, mille arendust juhib Canonical. See projekt näitab hästi, kuidas on võimalik ühendada kogukonnapõhine arendus ja toimiv ärimudel.

Ubuntu arendusmudel põhineb suuresti avatud lähtekoodil. See tähendab, et igaüks võib koodi vaadata, muuta ja täiendada. Praktikas toimub arendus koostöös üle maailma, arendajad panustavad vabatahtlikult või organisatsioonide kaudu. Selline lähenemine võimaldab kiiret innovatsiooni ja vigade parandamist, kuna paljud inimesed panustavad sama eesmärgi nimel. Samas nõuab see tugevat koordineerimist ja selget juhtimist, et projekt ei muutuks kaootiliseks.

                                                        Pilt 1


Ärimudel on siin eriti huvitav. Kuna Ubuntu ise on tasuta, ei tule otsene tulu tarkvara müügist. Selle asemel teenib Canonical raha tugiteenuste, pilvelahenduste ja äriklientidele suunatud lisaväärtuste kaudu. See tähendab, et tarkvara toimib justkui "sissepääsuna", mille kaudu kliendid jõuavad tasuliste teenusteni. Selline mudel erineb klassikalisest tarkvaramüügist, kus iga kasutaja peab litsentsi eest maksma. Sellise lähenemise eelis on lai levik. Kuna Ubuntu on tasuta, on selle kasutajaskond väga suur, mis omakorda suurendab ka nõudlust tasuliste teenuste järele. Samas on riskiks see, et osa kasutajaid ei too kunagi otsest tulu, mis tähendab, et ärimudel peab olema hästi tasakaalus.

Kokkuvõttes näitab Ubuntu näide, et avatud lähtekood ja äri ei välista teineteist. Pigem on küsimus selles, kuidas väärtust luuakse, kas läbi tarkvara müügi või läbi teenuste ja ökosüsteemi.



Viited:

  • https://ubuntu.com/
  • https://canonical.com/
  • https://opensource.com/resources/what-open-source
  • Pilt 1. (https://blog.packagecloud.io/is-ubuntu-better-for-desktops-or-servers/)



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Vabapostitus 1.

-
Image
2016. aasta suve lõpp ja ootamatu Windowsi probleem Paljud inimesed, kes kasutasid kahesüsteemseid arvuteid, näiteks Windowsi ja Linuxiga kõrvuti, avastasid pärast uuendust midagi väga ebameeldivat. Teine operatsioonisüsteem oli kadunud. Kettajaotised kustutatud, failid läinud ja ilma hoiatuse ja küsimuseta. See ei olnud enam lihtsalt tüütu tarkvaraviga. See tundus isiklik. Arvuti on paljudele töövahend, mälupank ja igapäevane kaaslane. Kui süsteem otsustab vaikides teise poole kettast üle kirjutada, siis kaob usaldus väga kiiresti. Internet täitus pahameele ja segadusega. Tehnoloogiakogukondades arutati juhtunut tuliselt. Eriti elav arutelu toimus saidil Slashdot , kus kasutajad jagasid oma lugusid ja püüdsid mõista, kuidas selline asi üldse võimalik oli. Paljud tõdesid, et automaatsed uuendused on mugavad ainult seni, kuni need midagi ära ei lõhu. Siin kerkib esile laiem küsimus. Kui palju kontrolli peaks kasutajal olema omaenda arvuti üle. Windows 10 tõi endaga kaasa uue filosoofia,...
Read more

Nädal 2.

-
Image
 Elus ja surnud tehisloodus Enne kui 1991. aastal sai laiemalt kättesaadavaks veeb, eksisteeris internet juba täiesti toimiva tehnilise keskkonnana. See ei olnud graafiline ega kasutajasõbralik, vaid tekstipõhine, käsureapõhine ja suunatud eelkõige teadlastele ning ülikoolidele. 1. Telnet - ikka elus Telnet loodi 1969. aastal ja see võimaldas kasutajal logida üle võrgu teise arvutisse sisse. Sisuliselt tähendas see, et istusid ühe masina taga, aga töötasid justkui teises. Kõik toimus tekstirežiimis: käsud, vastused, veateated. Telnet oli interneti varajases ajaloos keskne tööriist. Sellega hallati servereid, kasutati ülikoolide suurarvuteid ja testiti võrguühendusi. Tänapäeval on Telnet suuresti asendatud turvalisema SSH-protokolliga, sest Telnet ei krüpteeri liiklust. Ometi pole see täielikult kadunud. Seda kasutatakse endiselt teatud seadmete seadistamisel, võrguteenuste testimisel ja õppekeskkondades.                      ...
Read more

Nädal 1.

-
Image
 Põnevad IT-lahendusd 1.  Lahendus, mis on tõeliselt revolutsiooniline. Tänapäeval on AI-põhised automatiseerimislahendused jõudnud küll igale poole, need ei ole lihtsalt “uus vidin”, vaid päriselt teevad rutiinse ja üksluise töö ära. Tänu AI-automatiseerimisele saavad ettevõtted protsesse kiirendada, teha efektiivsemaks, vead maha lõigata, kas siis tootmises, klienditeeninduses või ärianalüüsis. Ajaloolised muutused, mida just nüüd näen, võivad meenutavad mulle, kui erinev tegelikult töömaailm võis välja näha võrreldes kümne aasta taguse ajaga.                                             Pilt 1 2. Lahendus, mis oli ilmselgelt ajast ees. 2013. aastal tuli välja PlayStation TV , mille lõi Sony . Tegemist oli väikese seadmega, millega sai mängida PS Vita mänge suurel ekraanil. Kõige huvitavam funktsioon oli seotud 3D-teleritega. Kahe mängijaga sai mängida nii, et k...
Read more