Nädal 15.

Image
Eetiline või ebaeetiline Kui mõelda sellele, kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, siis mulle tundub, et pigem ei saa. Tehnoloogia ise on tavaliselt neutraalne, selle eetilisus sõltub sellest, kuidas ja milleks seda kasutatakse. Sama tööriist võib ühes olukorras olla kasulik ja teises kahjulik. Heaks näiteks on tehisintellekt. Seda saab kasutada meditsiinis haiguste varajaseks avastamiseks või tööprotsesside automatiseerimiseks, mis teeb elu lihtsamaks ja efektiivsemaks. Samas võib sama tehnoloogiat kasutada ka inimeste jälgimiseks, valeinfo levitamiseks või otsuste tegemiseks viisil, mis ei ole läbipaistev ega õiglane. See näitab, et tehnoloogia väärtus ei tulene mitte sellest, mis see on, vaid sellest, kuidas inimesed seda rakendavad.                                                               ...

Vabapostitus 4.

Right to Repair


Viimasel ajal on mulle silma jäänud üks huvitav ja natuke alahinnatud teema tehnoloogiamaailmas, see, kuidas seadmete parandamine on muutunud suureks vaidluskohaks. Varem ei mõelnud ma eriti selle peale, et kui telefon või sülearvuti katki läheb, siis miks seda alati nii keeruline või kallis parandada on. Aga mida rohkem ma teemasse süvenesin, seda rohkem hakkas see tunduma päris suure probleemina.

Selle keskmes on nn Right to Repair ehk "õigus parandada". Idee on lihtne: kui ma ostan seadme, siis peaks mul olema õigus seda ise parandada või lasta seda teha ilma piiranguteta. Reaalsuses aga piiravad paljud tootjad seda, varuosad ei ole kergesti kättesaadavad, seadmed on disainitud raskesti avatavaks ja tarkvara võib isegi blokeerida mitteoriginaalseid parandusi. Mind pani see mõtlema just sellest vaatenurgast, kui palju see mõjutab tarbimist. Kui seadmeid on raske parandada, siis inimesed lihtsalt ostavad uue. See omakorda tekitab rohkem elektroonikajäätmeid ja suurendab kulusid. See tundub nagu süsteem, mis soodustab pidevat asendamist, mitte kestlikkust.

                                             Pilt 1


Samas on viimasel ajal hakanud toimuma muutused. Näiteks on Euroopa Liit hakanud survestama tootjaid looma seadmeid, mida saab lihtsamini parandada. Samuti on ettevõtted nagu Apple pidanud mingil määral oma poliitikat muutma ja pakkuma kasutajatele ametlikke parandusvõimalusi. Minu jaoks on selle teema juures huvitav just see konflikt, ühelt poolt tootjate soov kontrollida oma toodete ökosüsteemi ja kasumit, teiselt poolt kasutajate õigus oma seadmeid päriselt omada. See ei ole ainult tehniline küsimus, vaid pigem laiem arutelu selle üle, mida "omamine" digiajastul üldse tähendab.

Tundub, et see teema ei kao kuhugi, vaid muutub pigem olulisemaks. Kui tehnoloogia muutub järjest keerulisemaks ja kallimaks, siis muutub ka küsimus parandamisest järjest teravamaks. Just see on üks neid teemasid, mis paneb mind edaspidi iga seadme ostu natuke rohkem läbi mõtlema.



Viited: 

  • https://www.ifixit.com/Right-to-Repair
  • https://support.apple.com/self-service-repair
  • https://commission.europa.eu/law/law-topic/consumer-protection-law/directive-repair-goods_en
  • Pilt 1. (https://www.lightnowblog.com/2023/01/what-to-know-about-right-to-repair/)

Comments

Popular posts from this blog

Vabapostitus 1.

Nädal 2.

Nädal 1.