Vabapostitus 5.

Image
Priraatlus IT ajaloos jäi mulle silma tarkvara piraatluse teema, mis oli eriti suur probleem 1980.–2000. aastatel. See ei olnud lihtsalt "inimesed ei taha maksta", vaid pigem midagi, mis mõjutas otseselt seda, kuidas tarkvara üldse luuakse ja levitatakse. Kui ma selle peale mõtlen, siis alguses oli tarkvara jagamine üsna tavaline asi. Arvutikasutajad vahetasid programme diskettide kaudu ja paljud ei näinud selles midagi valesti. Aga mida populaarsemaks arvutid muutusid, seda suuremaks probleemiks see kasvas. Firmad kaotasid raha ja hakkasid otsima viise, kuidas oma tarkvara kaitsta. Mind pani selle juures mõtlema see, kuidas see probleem sundis kogu tööstust muutuma. Näiteks Microsoft hakkas aktiivselt arendama litsentseerimissüsteeme ja koopiakaitseid. Samal ajal tekkisid ka täiesti uued ärimudelid, näiteks tellimuspõhine tarkvara, kus sa ei osta programmi igaveseks, vaid maksad selle kasutamise eest. Veel huvitavam on see, et piraatlus mõjutas ka kasutajate käitumist. Pal...

Vabapostitus 4.

Right to Repair


Viimasel ajal on mulle silma jäänud üks huvitav ja natuke alahinnatud teema tehnoloogiamaailmas, see, kuidas seadmete parandamine on muutunud suureks vaidluskohaks. Varem ei mõelnud ma eriti selle peale, et kui telefon või sülearvuti katki läheb, siis miks seda alati nii keeruline või kallis parandada on. Aga mida rohkem ma teemasse süvenesin, seda rohkem hakkas see tunduma päris suure probleemina.

Selle keskmes on nn Right to Repair ehk "õigus parandada". Idee on lihtne: kui ma ostan seadme, siis peaks mul olema õigus seda ise parandada või lasta seda teha ilma piiranguteta. Reaalsuses aga piiravad paljud tootjad seda, varuosad ei ole kergesti kättesaadavad, seadmed on disainitud raskesti avatavaks ja tarkvara võib isegi blokeerida mitteoriginaalseid parandusi. Mind pani see mõtlema just sellest vaatenurgast, kui palju see mõjutab tarbimist. Kui seadmeid on raske parandada, siis inimesed lihtsalt ostavad uue. See omakorda tekitab rohkem elektroonikajäätmeid ja suurendab kulusid. See tundub nagu süsteem, mis soodustab pidevat asendamist, mitte kestlikkust.

                                             Pilt 1


Samas on viimasel ajal hakanud toimuma muutused. Näiteks on Euroopa Liit hakanud survestama tootjaid looma seadmeid, mida saab lihtsamini parandada. Samuti on ettevõtted nagu Apple pidanud mingil määral oma poliitikat muutma ja pakkuma kasutajatele ametlikke parandusvõimalusi. Minu jaoks on selle teema juures huvitav just see konflikt, ühelt poolt tootjate soov kontrollida oma toodete ökosüsteemi ja kasumit, teiselt poolt kasutajate õigus oma seadmeid päriselt omada. See ei ole ainult tehniline küsimus, vaid pigem laiem arutelu selle üle, mida "omamine" digiajastul üldse tähendab.

Tundub, et see teema ei kao kuhugi, vaid muutub pigem olulisemaks. Kui tehnoloogia muutub järjest keerulisemaks ja kallimaks, siis muutub ka küsimus parandamisest järjest teravamaks. Just see on üks neid teemasid, mis paneb mind edaspidi iga seadme ostu natuke rohkem läbi mõtlema.



Viited: 

  • https://www.ifixit.com/Right-to-Repair
  • https://support.apple.com/self-service-repair
  • https://commission.europa.eu/law/law-topic/consumer-protection-law/directive-repair-goods_en
  • Pilt 1. (https://www.lightnowblog.com/2023/01/what-to-know-about-right-to-repair/)

Comments

Popular posts from this blog

Vabapostitus 1.

Nädal 2.

Nädal 1.