mtoodo_IAAB22

Eetiline või ebaeetiline Kui mõelda sellele, kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, siis mulle tundub, et pigem ei saa. Tehnoloogia ise on tavaliselt neutraalne, selle eetilisus sõltub sellest, kuidas ja milleks seda kasutatakse. Sama tööriist võib ühes olukorras olla kasulik ja teises kahjulik. Heaks näiteks on tehisintellekt. Seda saab kasutada meditsiinis haiguste varajaseks avastamiseks või tööprotsesside automatiseerimiseks, mis teeb elu lihtsamaks ja efektiivsemaks. Samas võib sama tehnoloogiat kasutada ka inimeste jälgimiseks, valeinfo levitamiseks või otsuste tegemiseks viisil, mis ei ole läbipaistev ega õiglane. See näitab, et tehnoloogia väärtus ei tulene mitte sellest, mis see on, vaid sellest, kuidas inimesed seda rakendavad.                                                               ...

Turvariskid Üks tänapäeva silmapaistvamaid IT-turvariske on lunavararünnakud ( ransomware ), kus ründaja krüpteerib organisatsiooni andmed ja nõuab nende taastamise eest raha. Kuigi esmapilgul tundub see puhtalt tehniline probleem, näitab see tegelikult hästi, kui oluline on terviklik lähenemine turvalisusele. Mitnicki valem jagab turvalisuse kolmeks komponendiks: tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Tehnoloogia tasandil on oluline hoida süsteemid ajakohased, kasutada turvatarkvara ning teha regulaarselt varukoopiaid. Paljud lunavararünnakud kasutavad ära just uuendamata süsteemide nõrkusi, mida oleks saanud lihtsate meetmetega vältida. Samas ei saa alahinnata inimfaktorit. Väga sageli algab rünnak lihtsast eksimusest, näiteks pahatahtliku e-kirja lingile klikkimisest. Seetõttu on töötajate koolitamine kriitilise tähtsusega, kus inimesed peavad oskama ohte märgata ja õigesti reageerida. Isegi parim tehnoloogia ei suuda kõiki riske maandada, kui kasutajad ei ole teadlikud.    ...

Tugilahendused Kui mõelda IT-tugilahenduste rollile Eestis, siis tundub mulle, et neid ei saa vaadata ainult ühe nurga alt. Küsimus ei ole lihtsalt tehnoloogias, vaid ka selles, kuidas see tehnoloogia inimesteni jõuab ja millist rolli see nende igapäevaelus mängib. IT-tugilahendused, olgu need ekraanilugerid, eriklahvistikud või nutikad abivahendid, on korraga nii tehnilised kui ka sotsiaalsed lahendused. Üks keskne dilemma ongi see, kas käsitleda neid kui tavalist IT-arendust või kui erivajadustega inimeste abivahendeid. Tehnoloogilisest vaatepunktist on tegemist tarkvara ja riistvaraga, mida saab arendada, testida ja turule tuua nagu iga teist IT-lahendust. Samas on nende mõju otseselt seotud inimeste toimetulekuga, mis viib teema sotsiaalvaldkonda. Seetõttu tundub loogiline, et vastutus ei peaks olema ainult ühel ministeeriumil, see eeldab koostööd näiteks majandus-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna vahel. Korralduslikult oleks oluline, et selliste lahenduste arendus ei jääks juhuslik...