Nädal 13.

Tugilahendused

Kui mõelda IT-tugilahenduste rollile Eestis, siis tundub mulle, et neid ei saa vaadata ainult ühe nurga alt. Küsimus ei ole lihtsalt tehnoloogias, vaid ka selles, kuidas see tehnoloogia inimesteni jõuab ja millist rolli see nende igapäevaelus mängib. IT-tugilahendused, olgu need ekraanilugerid, eriklahvistikud või nutikad abivahendid, on korraga nii tehnilised kui ka sotsiaalsed lahendused.

Üks keskne dilemma ongi see, kas käsitleda neid kui tavalist IT-arendust või kui erivajadustega inimeste abivahendeid. Tehnoloogilisest vaatepunktist on tegemist tarkvara ja riistvaraga, mida saab arendada, testida ja turule tuua nagu iga teist IT-lahendust. Samas on nende mõju otseselt seotud inimeste toimetulekuga, mis viib teema sotsiaalvaldkonda. Seetõttu tundub loogiline, et vastutus ei peaks olema ainult ühel ministeeriumil, see eeldab koostööd näiteks majandus-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna vahel. Korralduslikult oleks oluline, et selliste lahenduste arendus ei jääks juhuslikuks või killustatuks. Eestis võiks olla selgem strateegia, mis toetab nii kohalikke arendajaid kui ka rahvusvaheliste lahenduste kasutuselevõttu. Tihti ei ole mõistlik kõike nullist ehitada, vaid targem on kohandada olemasolevaid lahendusi Eesti keelele ja vajadustele.

                                                                 Pilt 1

Rahastuse küsimus on samuti kriitiline. IT-tugilahendused võivad olla kallid, eriti kui tegemist on spetsialiseeritud riistvaraga. Kui jätta see täielikult kasutaja enda kanda, tekib ebavõrdsus, need, kes kõige rohkem abi vajavad, ei pruugi seda endale lubada. Seetõttu peaks riik vähemalt osaliselt selliseid lahendusi toetama, näiteks toetuste või hüvitiste kaudu. Samas võiks kaaluda ka avaliku ja erasektori koostööd, kus ettevõtted panustavad arendusse ja riik aitab lahendusi kasutajateni viia. Teiste riikide kogemus näitab, et parimad tulemused tulevad siis, kui ligipääsetavus on juba algusest peale süsteemidesse sisse ehitatud, mitte hiljem "juurde lisatud". See tähendab, et ligipääsetavus peaks olema standard, mitte erand. Selline lähenemine ei aita ainult erivajadustega inimesi, vaid muudab tehnoloogia mugavamaks kõigile.

Kokkuvõttes on IT-tugilahendused midagi enamat kui lihtsalt tehnoloogia, need on osa digitaalsest võrdsusest. Nende edukas rakendamine eeldab läbimõeldud poliitikat, koostööd erinevate valdkondade vahel ja teadlikku investeerimist.

Viited:

• https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/disability/european-accessibility-act-eaa_en
• https://www.inclusive.com/?srsltid=AfmBOopoRUcu09XLYoEFFpCd2OU0embZOC8sEavI9aGUO3GRhiTz3oBD
• https://speechify.com/et/blog/assistive-technology-tools-to-help-people/?srsltid=AfmBOoonv332-NnlK7Dg_d7cJYrqWsSZw7XNjy8I35uol632fHbWIaG0
• Pilt 1. (https://indoreinstitute.com/blog-post/future-of-tech-in-the-work-environment/)