Nädal 15.

Eetiline või ebaeetiline

Kui mõelda sellele, kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, siis mulle tundub, et pigem ei saa. Tehnoloogia ise on tavaliselt neutraalne, selle eetilisus sõltub sellest, kuidas ja milleks seda kasutatakse. Sama tööriist võib ühes olukorras olla kasulik ja teises kahjulik.

Heaks näiteks on tehisintellekt. Seda saab kasutada meditsiinis haiguste varajaseks avastamiseks või tööprotsesside automatiseerimiseks, mis teeb elu lihtsamaks ja efektiivsemaks. Samas võib sama tehnoloogiat kasutada ka inimeste jälgimiseks, valeinfo levitamiseks või otsuste tegemiseks viisil, mis ei ole läbipaistev ega õiglane. See näitab, et tehnoloogia väärtus ei tulene mitte sellest, mis see on, vaid sellest, kuidas inimesed seda rakendavad. 

                                                              Pilt 1

Kui üldse rääkida "iseenesest ebaeetilisest" tehnoloogiast, siis võiks tuua näiteks mõne väga spetsiifilise lahenduse, mille ainus eesmärk on kahju tekitamine, nagu pahavara loomine. Ka siin võib aga vaielda, sama teadmisi kasutatakse ka turvatestimiseks ja kaitsesüsteemide arendamisel. Seega isegi sellisel juhul ei ole piir täiesti must-valge. Seetõttu tundub mõistlikum vaadata eetikat kontekstipõhiselt. Oluline ei ole ainult tehnoloogia olemasolu, vaid ka regulatsioonid, kasutajate teadlikkus ja arendajate vastutus. Tehnoloogia loob võimalused, aga inimesed otsustavad, kuidas neid võimalusi kasutatakse.

Kokkuvõttes ei ole tehnoloogia enamasti iseenesest ei hea ega halb, eetilisus tekib selle kasutamise kaudu.

Viited:

• https://www.unesco.org/en/artificial-intelligence/recommendation-ethics
• https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20200918STO87404/tehisintellekt-voimalused-ja-ohud
• Pilt 1. (https://bernardmarr.com/what-are-the-negative-impacts-of-artificial-intelligence-ai/)