mtoodo_IAAB22

Litsesntsid Tarkvaraarenduses on litsentsi valik oluline otsus, mis mõjutab nii projekti kasutusvõimalusi kui ka selle levikut. Näiteks Naatan Nohiku tarkvaraprojekti puhul on kaalumisel kolm levinud varianti: ärivaraline litsents (EULA), GNU GPL ning BSD litsents. Igal neil on oma tugevused ja nõrkused. Ärivaraline litsents (EULA) tähendab, et tarkvara lähtekood on suletud ning kasutajale antakse piiratud õigused programmi kasutamiseks. Selle eelis on arendaja täielik kontroll oma toote üle ning saab piirata kopeerimist, muuta hinnastamist ning kaitsta ärilisi huve. Samas on puuduseks väiksem kogukonna panus ja aeglasem innovatsioon, kuna teised arendajad ei saa koodi vabalt täiendada.                                            Pilt 1 GNU GPL (General Public License) on tugeva copyleft’iga litsents, mis nõuab, et kõik tuletatud tööd jääksid samuti avatud lähtekoodiga. Selle su...

Intellektuaalomandi komponendid Minu arvates on praegusel ajal kõige paremini toimivaks intellektuaalomandi mudel koosneb traditsioonilisest autoriõigusest ja paindlikest litsentsidest. Klassikaline patentide ja autoriõiguste süsteem annab loojatele kindluse, et nende töö on kaitstud ja nad saavad selle pealt tulu teenida, ilma et nad peaksid muretsema muudele faktoritele.  Siin mängib olulist rolli  World Intellectual Property Organization  (WIPO), mis tegeleb intellektuaalomandi süsteemide arendamise ja rahvusvahelise koostööga. WIPO rõhutab, et intellektuaalomandi eesmärk ei ole ainult kaitse, vaid ka innovatsiooni ja loovuse edendamine . Mina nõustun sellega, et liiga range kaitse võib tegelikult arengut pidurdada.  Samas näen, et ainult rangest kaitsest enam ei piisa, maailm liigub koostöö ja jagamise suunas.                                             ...

Interneti suhtlus enne ja nüüd Kui ma mõtlen interneti netiketile, siis üks asi, mis on minu jaoks sama tähtis kui juba 1990. aastatel või isegi tähtsam on austus teiste inimeste vastu. Internet on küll muutunud kiiremaks, suuremaks ja anonüümsemaks, kuid minu jaoks on endiselt oluline meeles pidada, et iga kasutajanime taga on päris inimene. Kui ma kommenteerin, kirjutan foorumis või vastan kellegi postitusele, püüan mõelda, kas ma ütleksin sama ka näost näkku. Juba varajastes netiketi juhendites rõhutati sama põhimõtet: "pea meeles inimest ekraani taga" (Shea, 1994). Tänapäeval, kus sotsiaalmeedias levib palju hetkeemotsioone ja kiireid reaktsioone, tundub see põhimõte isegi olulisem kui varem.                                               Pilt 1 Samas on üks netiketi reegel minu arvates aja jooksul oma tähtsust kaotanud, see on täielik suurte tähtedega kirjutamise vältim...

 Jälgimiskapitalism ja “digiaedik” Eestis Kui ma mõtlen tänase Eesti digikeskkonna peale, siis ühelt poolt on põhjust uhkuseks. Meil on e-riik, mugavad riigi e-teenused, internetipangandus ja paljud igapäevaasjad saab tehtud paari klikiga. Samas tekib küsimus: kui palju infot me selle mugavuse eest tegelikult ära anname? Eestis on see probleem olemas, kuid minu hinnangul mitte nii terav kui mõnes suuremas riigis. Avalikus internetiruumis sõltuvad paljud veebilehed reklaamivõrgustikest, mis koguvad kasutajate andmeid, näiteks küpsiste ja jälgimisskriptide kaudu. Sotsiaalmeedia (nt Facebook või X) kasutamine tähendab samuti seda, et meie tegevust analüüsitakse ja profileeritakse. Samas on Eesti riigi e-teenused ehitatud suhteliselt tugevale andmekaitse loogikale: näiteks X-tee süsteem võimaldab kontrollida, kes meie andmeid vaadanud on. See loob teatud läbipaistvuse, mida paljudes riikides ei ole.                         ...