Nädal 15.

Image
Eetiline või ebaeetiline Kui mõelda sellele, kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, siis mulle tundub, et pigem ei saa. Tehnoloogia ise on tavaliselt neutraalne, selle eetilisus sõltub sellest, kuidas ja milleks seda kasutatakse. Sama tööriist võib ühes olukorras olla kasulik ja teises kahjulik. Heaks näiteks on tehisintellekt. Seda saab kasutada meditsiinis haiguste varajaseks avastamiseks või tööprotsesside automatiseerimiseks, mis teeb elu lihtsamaks ja efektiivsemaks. Samas võib sama tehnoloogiat kasutada ka inimeste jälgimiseks, valeinfo levitamiseks või otsuste tegemiseks viisil, mis ei ole läbipaistev ega õiglane. See näitab, et tehnoloogia väärtus ei tulene mitte sellest, mis see on, vaid sellest, kuidas inimesed seda rakendavad.                                                               ...

Nädal 6.

Intellektuaalomandi komponendid


Minu arvates on praegusel ajal kõige paremini toimivaks intellektuaalomandi mudel koosneb traditsioonilisest autoriõigusest ja paindlikest litsentsidest. Klassikaline patentide ja autoriõiguste süsteem annab loojatele kindluse, et nende töö on kaitstud ja nad saavad selle pealt tulu teenida, ilma et nad peaksid muretsema muudele faktoritele. Siin mängib olulist rolli World Intellectual Property Organization (WIPO), mis tegeleb intellektuaalomandi süsteemide arendamise ja rahvusvahelise koostööga. WIPO rõhutab, et intellektuaalomandi eesmärk ei ole ainult kaitse, vaid ka innovatsiooni ja loovuse edendamine. Mina nõustun sellega, et liiga range kaitse võib tegelikult arengut pidurdada. Samas näen, et ainult rangest kaitsest enam ei piisa, maailm liigub koostöö ja jagamise suunas.

                                                           Pilt 1

Näiteks avatud lähtekood (open source) on viimastel aastatel näidanud, et teadmiste jagamine võib kiirendada innovatsiooni. Sellised litsentsid nagu MIT või GPL võimaldavad teistel arendajatel olemasolevat tööd edasi arendada, säilitades samal ajal algse autori tunnustuse. Mina leian, et see tasakaal: kaitse + jagamine töötab praegu kõige paremini. Hea südamega hoolitakse arengust.

Tulevikus peaks intellektuaalomandi mudel muutuma paindlikumaks ja lihtsamini mõistetavaks. Praegu on süsteem tihti liiga keeruline, eriti väikestele loojatele ja idufirmadele. Lisaks on tehisintellekti areng toonud kaasa uusi küsimusi: kellele kuulub AI loodud sisu? See on teema, mida olemasolevad seadused ei kata piisavalt hästi ja jätab liiga palju vaba mänguruumi.

                                            Pilt 2


Minu hinnangul võiks tulevikus rohkem keskenduda "õiglase kasutuse" laiendamisele ja mikrolitsentsidele, mis lubavad sisu lihtsamini kasutada väikese tasu eest. See aitaks nii loojatel teenida kui ka kasutajatel legaalselt sisu tarbida. Minu arvates parim mudel ei ole ainult kaitsev ega ainult avatud, see on nutikas kombinatsioon mõlemast. Maailm muutub kiiresti ja ka intellektuaalomandi süsteem peab sellega kaasa tulema.



Viited:

  • https://www.wipo.int/en/web/about-ip
  • https://opensource.org/licenses
  • Pilt 1. (https://www.itu.int/net4/wsis/ungis/Members/1137)
  • Pilt 2. (https://incubator.ucf.edu/what-is-artificial-intelligence-ai-and-why-people-should-learn-about-it/)

Comments

Popular posts from this blog

Vabapostitus 1.

Nädal 2.

Nädal 1.