Nädal 15.

Image
Eetiline või ebaeetiline Kui mõelda sellele, kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, siis mulle tundub, et pigem ei saa. Tehnoloogia ise on tavaliselt neutraalne, selle eetilisus sõltub sellest, kuidas ja milleks seda kasutatakse. Sama tööriist võib ühes olukorras olla kasulik ja teises kahjulik. Heaks näiteks on tehisintellekt. Seda saab kasutada meditsiinis haiguste varajaseks avastamiseks või tööprotsesside automatiseerimiseks, mis teeb elu lihtsamaks ja efektiivsemaks. Samas võib sama tehnoloogiat kasutada ka inimeste jälgimiseks, valeinfo levitamiseks või otsuste tegemiseks viisil, mis ei ole läbipaistev ega õiglane. See näitab, et tehnoloogia väärtus ei tulene mitte sellest, mis see on, vaid sellest, kuidas inimesed seda rakendavad.                                                               ...

Nädal 7.

Litsesntsid


Tarkvaraarenduses on litsentsi valik oluline otsus, mis mõjutab nii projekti kasutusvõimalusi kui ka selle levikut. Näiteks Naatan Nohiku tarkvaraprojekti puhul on kaalumisel kolm levinud varianti: ärivaraline litsents (EULA), GNU GPL ning BSD litsents. Igal neil on oma tugevused ja nõrkused.

  • Ärivaraline litsents (EULA) tähendab, et tarkvara lähtekood on suletud ning kasutajale antakse piiratud õigused programmi kasutamiseks. Selle eelis on arendaja täielik kontroll oma toote üle ning saab piirata kopeerimist, muuta hinnastamist ning kaitsta ärilisi huve. Samas on puuduseks väiksem kogukonna panus ja aeglasem innovatsioon, kuna teised arendajad ei saa koodi vabalt täiendada.
                                           Pilt 1


  • GNU GPL (General Public License) on tugeva copyleft’iga litsents, mis nõuab, et kõik tuletatud tööd jääksid samuti avatud lähtekoodiga. Selle suurim pluss on vabadus ja koostöö, kus arendajad saavad koodi kasutada, muuta ja jagada, mis kiirendab arengut ja parandab kvaliteeti. Puuduseks võib olla see, et ettevõtted ei soovi GPL-i kasutada, kuna nad peavad oma muudatused samuti avalikustama.
                                           Pilt 2


  • BSD litsents on seevastu väga paindlik ja lubav. See ei nõua tuletatud tööde avamist ning lubab koodi kasutada ka ärilistes projektides ilma suuremate piiranguteta. See teeb BSD-st hea valiku, kui eesmärk on maksimaalne levik ja kasutatavus. Miinusena võib aga välja tuua, et algne arendaja kaotab kontrolli, kui keegi võib koodi edasi arendada ja selle sulgeda.
                                           Pilt 3


Kokkuvõttes sõltub sobiv litsents projekti eesmärgist. Kui prioriteediks on kasum ja kontroll, sobib EULA. Kui tähtis on avatus ja kogukond, on parim valik GPL. Kui eesmärk on paindlikkus ja laialdane kasutus, tasub eelistada BSD litsentsi.




Viited:

  • https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.en.html
  • https://www.servicenow.com/products/it-asset-management/what-is-eula.html
  • Pilt 1. (https://blog.lexcheck.com/what-is-the-difference-between-a-eula-and-a-software-license-agreement-lc)
  • Pilt 2. (https://blog.ipmetrix.in/2014/06/10/understanding-general-public-license-v1/)
  • Pilt 3. (https://fossa.com/blog/open-source-software-licenses-101-bsd-3-clause-license/)

Comments

Popular posts from this blog

Vabapostitus 1.

Nädal 2.

Nädal 1.