Nädal 15.

Image
Eetiline või ebaeetiline Kui mõelda sellele, kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, siis mulle tundub, et pigem ei saa. Tehnoloogia ise on tavaliselt neutraalne, selle eetilisus sõltub sellest, kuidas ja milleks seda kasutatakse. Sama tööriist võib ühes olukorras olla kasulik ja teises kahjulik. Heaks näiteks on tehisintellekt. Seda saab kasutada meditsiinis haiguste varajaseks avastamiseks või tööprotsesside automatiseerimiseks, mis teeb elu lihtsamaks ja efektiivsemaks. Samas võib sama tehnoloogiat kasutada ka inimeste jälgimiseks, valeinfo levitamiseks või otsuste tegemiseks viisil, mis ei ole läbipaistev ega õiglane. See näitab, et tehnoloogia väärtus ei tulene mitte sellest, mis see on, vaid sellest, kuidas inimesed seda rakendavad.                                                               ...

Nädal 4.

 Jälgimiskapitalism ja “digiaedik” Eestis


Kui ma mõtlen tänase Eesti digikeskkonna peale, siis ühelt poolt on põhjust uhkuseks. Meil on e-riik, mugavad riigi e-teenused, internetipangandus ja paljud igapäevaasjad saab tehtud paari klikiga. Samas tekib küsimus: kui palju infot me selle mugavuse eest tegelikult ära anname?

Eestis on see probleem olemas, kuid minu hinnangul mitte nii terav kui mõnes suuremas riigis. Avalikus internetiruumis sõltuvad paljud veebilehed reklaamivõrgustikest, mis koguvad kasutajate andmeid, näiteks küpsiste ja jälgimisskriptide kaudu. Sotsiaalmeedia (nt Facebook või X) kasutamine tähendab samuti seda, et meie tegevust analüüsitakse ja profileeritakse. Samas on Eesti riigi e-teenused ehitatud suhteliselt tugevale andmekaitse loogikale: näiteks X-tee süsteem võimaldab kontrollida, kes meie andmeid vaadanud on. See loob teatud läbipaistvuse, mida paljudes riikides ei ole.
                                           Pilt 1


Tulevikku vaadates näen kahte võimalikku stsenaariumi:

1. “Valges” variandis suudavad Euroopa Liidu regulatsioonid (nt andmekaitse reeglid) ja tehnoloogiline läbipaistvus hoida olukorra kontrolli all. Inimesed saavad rohkem teadlikuks oma andmetest ning tekivad lahendused, mis annavad kasutajatele suurema kontrolli. Sellisel juhul jääb digiriik mugavaks tööriistaks, mitte jälgimismehhanismiks.

2. “Mustas” stsenaariumis aga muutub andmete kogumine üha agressiivsemaks. Kui riik ja suured tehnoloogiaettevõtted ühendavad järjest rohkem andmeallikaid, näiteks terviseandmeid, käitumisandmeid ja ostuajalugu. Võib tekkida olukord, kus inimese digitaalne profiil on väga täpselt modelleeritud. 


Minu arvates sõltub Eesti tulevik siin eelkõige tasakaalust mugavuse ja privaatsuse vahel. Tehnoloogia ise ei ole probleem, küsimus on selles, kuidas me seda kasutame ja kui palju kontrolli me inimestele enda andmete üle jätame.


Viited:
  • Pilt 1. (https://timesinternet.in/blog/types-of-internet-cookies-and-their-alternatives/)
  • https://www.security.org/resources/data-tech-companies-have/
  • https://mlfa.org/how-government-surveillance-and-big-tech-erase-your-privacy-rights/

Comments

Popular posts from this blog

Vabapostitus 1.

Nädal 2.

Nädal 1.