Nädal 15.

-
Image
Eetiline või ebaeetiline Kui mõelda sellele, kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, siis mulle tundub, et pigem ei saa. Tehnoloogia ise on tavaliselt neutraalne, selle eetilisus sõltub sellest, kuidas ja milleks seda kasutatakse. Sama tööriist võib ühes olukorras olla kasulik ja teises kahjulik. Heaks näiteks on tehisintellekt. Seda saab kasutada meditsiinis haiguste varajaseks avastamiseks või tööprotsesside automatiseerimiseks, mis teeb elu lihtsamaks ja efektiivsemaks. Samas võib sama tehnoloogiat kasutada ka inimeste jälgimiseks, valeinfo levitamiseks või otsuste tegemiseks viisil, mis ei ole läbipaistev ega õiglane. See näitab, et tehnoloogia väärtus ei tulene mitte sellest, mis see on, vaid sellest, kuidas inimesed seda rakendavad.                                                               ...
Post a Comment

Nädal 4.

-

 Jälgimiskapitalism ja “digiaedik” Eestis


Kui ma mõtlen tänase Eesti digikeskkonna peale, siis ühelt poolt on põhjust uhkuseks. Meil on e-riik, mugavad riigi e-teenused, internetipangandus ja paljud igapäevaasjad saab tehtud paari klikiga. Samas tekib küsimus: kui palju infot me selle mugavuse eest tegelikult ära anname?

Eestis on see probleem olemas, kuid minu hinnangul mitte nii terav kui mõnes suuremas riigis. Avalikus internetiruumis sõltuvad paljud veebilehed reklaamivõrgustikest, mis koguvad kasutajate andmeid, näiteks küpsiste ja jälgimisskriptide kaudu. Sotsiaalmeedia (nt Facebook või X) kasutamine tähendab samuti seda, et meie tegevust analüüsitakse ja profileeritakse. Samas on Eesti riigi e-teenused ehitatud suhteliselt tugevale andmekaitse loogikale: näiteks X-tee süsteem võimaldab kontrollida, kes meie andmeid vaadanud on. See loob teatud läbipaistvuse, mida paljudes riikides ei ole.
                                           Pilt 1


Tulevikku vaadates näen kahte võimalikku stsenaariumi:

1. “Valges” variandis suudavad Euroopa Liidu regulatsioonid (nt andmekaitse reeglid) ja tehnoloogiline läbipaistvus hoida olukorra kontrolli all. Inimesed saavad rohkem teadlikuks oma andmetest ning tekivad lahendused, mis annavad kasutajatele suurema kontrolli. Sellisel juhul jääb digiriik mugavaks tööriistaks, mitte jälgimismehhanismiks.

2. “Mustas” stsenaariumis aga muutub andmete kogumine üha agressiivsemaks. Kui riik ja suured tehnoloogiaettevõtted ühendavad järjest rohkem andmeallikaid, näiteks terviseandmeid, käitumisandmeid ja ostuajalugu. Võib tekkida olukord, kus inimese digitaalne profiil on väga täpselt modelleeritud. 


Minu arvates sõltub Eesti tulevik siin eelkõige tasakaalust mugavuse ja privaatsuse vahel. Tehnoloogia ise ei ole probleem, küsimus on selles, kuidas me seda kasutame ja kui palju kontrolli me inimestele enda andmete üle jätame.


Viited:
  • Pilt 1. (https://timesinternet.in/blog/types-of-internet-cookies-and-their-alternatives/)
  • https://www.security.org/resources/data-tech-companies-have/
  • https://mlfa.org/how-government-surveillance-and-big-tech-erase-your-privacy-rights/

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Vabapostitus 1.

-
Image
2016. aasta suve lõpp ja ootamatu Windowsi probleem Paljud inimesed, kes kasutasid kahesüsteemseid arvuteid, näiteks Windowsi ja Linuxiga kõrvuti, avastasid pärast uuendust midagi väga ebameeldivat. Teine operatsioonisüsteem oli kadunud. Kettajaotised kustutatud, failid läinud ja ilma hoiatuse ja küsimuseta. See ei olnud enam lihtsalt tüütu tarkvaraviga. See tundus isiklik. Arvuti on paljudele töövahend, mälupank ja igapäevane kaaslane. Kui süsteem otsustab vaikides teise poole kettast üle kirjutada, siis kaob usaldus väga kiiresti. Internet täitus pahameele ja segadusega. Tehnoloogiakogukondades arutati juhtunut tuliselt. Eriti elav arutelu toimus saidil Slashdot , kus kasutajad jagasid oma lugusid ja püüdsid mõista, kuidas selline asi üldse võimalik oli. Paljud tõdesid, et automaatsed uuendused on mugavad ainult seni, kuni need midagi ära ei lõhu. Siin kerkib esile laiem küsimus. Kui palju kontrolli peaks kasutajal olema omaenda arvuti üle. Windows 10 tõi endaga kaasa uue filosoofia,...
Read more

Nädal 2.

-
Image
 Elus ja surnud tehisloodus Enne kui 1991. aastal sai laiemalt kättesaadavaks veeb, eksisteeris internet juba täiesti toimiva tehnilise keskkonnana. See ei olnud graafiline ega kasutajasõbralik, vaid tekstipõhine, käsureapõhine ja suunatud eelkõige teadlastele ning ülikoolidele. 1. Telnet - ikka elus Telnet loodi 1969. aastal ja see võimaldas kasutajal logida üle võrgu teise arvutisse sisse. Sisuliselt tähendas see, et istusid ühe masina taga, aga töötasid justkui teises. Kõik toimus tekstirežiimis: käsud, vastused, veateated. Telnet oli interneti varajases ajaloos keskne tööriist. Sellega hallati servereid, kasutati ülikoolide suurarvuteid ja testiti võrguühendusi. Tänapäeval on Telnet suuresti asendatud turvalisema SSH-protokolliga, sest Telnet ei krüpteeri liiklust. Ometi pole see täielikult kadunud. Seda kasutatakse endiselt teatud seadmete seadistamisel, võrguteenuste testimisel ja õppekeskkondades.                      ...
Read more

Nädal 1.

-
Image
 Põnevad IT-lahendusd 1.  Lahendus, mis on tõeliselt revolutsiooniline. Tänapäeval on AI-põhised automatiseerimislahendused jõudnud küll igale poole, need ei ole lihtsalt “uus vidin”, vaid päriselt teevad rutiinse ja üksluise töö ära. Tänu AI-automatiseerimisele saavad ettevõtted protsesse kiirendada, teha efektiivsemaks, vead maha lõigata, kas siis tootmises, klienditeeninduses või ärianalüüsis. Ajaloolised muutused, mida just nüüd näen, võivad meenutavad mulle, kui erinev tegelikult töömaailm võis välja näha võrreldes kümne aasta taguse ajaga.                                             Pilt 1 2. Lahendus, mis oli ilmselgelt ajast ees. 2013. aastal tuli välja PlayStation TV , mille lõi Sony . Tegemist oli väikese seadmega, millega sai mängida PS Vita mänge suurel ekraanil. Kõige huvitavam funktsioon oli seotud 3D-teleritega. Kahe mängijaga sai mängida nii, et k...
Read more